Korduma kippuvad küsimused

Miks peaksin just mina verd andma, kas siis pole juba piisavalt doonoreid?
Arvestades vanuseliselt doonoriks kõlbulikku elanikkonda, siis Euroopas oleme selle näitaja poolest keskmiste seas. Kui vaatame doonorite arvu kogu elanikkonnast jääme oma 2,8%-ga (2012) teistest veel palju maha. Iga aastaga on doonorite arv tasapisi kasvanud, kuid selleks, et meil ka edaspidi õnnestuks kriise ära hoida, vajame pidevalt nii uusi kui püsidoonoreid - abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.
Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Samuti ei tasu unustada, et ka abivajaja rolli võib sattuda meist igaüks.

Miks Eestis doonorlus on tasustamata?
Tasustamata ja vabatahtlik doonorlus tagab maksimaalselt ohutu doonorivere, see on ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitus. N
äiteks Leedus ja Saksamaal eksisteerib nii tasuline kui ka tasustamata doonorlus ning statistika näitab, et tasuliste doonorite verest leitakse kuni kaheksa korda rohkem vere kaudu levivaid haigusi kui tasustamata doonorite verest. See tõestab, et doonori siiras soov aidata abivajajat, ausus ankeedi täitmisel ning meditsiinilise läbivaatuse käigus tagavad patsientidele maksimaalselt ohutu vereülekande, mis on meie kõigi kui potentsiaalsete patsientide huvides.

Palju aastas vereülekandeid vajatakse? Ja palju verd selleks läheb?
Iga loovutatud veredoos päästab kellegi elu. 2012. aastal külastas Eesti verekeskusi kokku ligi 36 000 doonorit, kes loovutasid  59 676 veredoosi. Sellest valmistatud erinevaid verekomponente kanti haiglates üle 85 000 doosi kokku ligi 20 000 patsiendile. Iga veredoos on hindamatu väärtusega, sest selle taga on doonor ja tema soov aidata abivajajat.

Millal saadab verekeskus doonoritele personaalseid kutseid vereloovutusele tulekuks?
Verekeskus saadab iga päev doonoritele kutsekaarte, e-kirju ja SMS-e. Nende eesmärk on teavitada doonoripäevadest ja vajaminevatest veregruppidest. Samuti saadab verekeskus erakorralisi kutsungeid verevajaduse ootamatu suurenemise korral.

Paneme doonoritele südamele, et doonoriverd on haiglates vaja iga päev ja seetõttu ei ole vaja verekeskuse personaalset kutset ootama jääda. Julgustame doonoreid regulaarselt verd loovutama ning jälgima verevarude seisu meie kodulehel.

Mida näitab veremeeter verekeskuse kodulehel?
Veremeeter väljendab igapäevaselt verevarude seisu meie verekeskuses ning on mõeldud doonoritele ja doonoriks soovijatele operatiivse info jagamiseks.
Igapäevaseks haiglate verevajaduse täitmiseks on vajalik teatud minimaalne verevaru.
Veremeetris märgitud veretilkade arv näitab iga vastava veregrupi verevarusid nendest minimaalsetest varudest:
• 1-2 veretilka – kuni 20% minimaalsetest verevarudest
• 3-4 veretilka – kuni 40% minimaalsetest verevarudest
• 5-6 veretilka – kuni 60% minimaalsetest verevarudest
• 7-8 veretilka – kuni 80% minimaalsetest verevarudest
• 9-10 veretilka – kuni 100% või enam minimaalsetest verevarudest

Kas mul on piisavalt verd, et seda ära anda?
Täiskasvanud inimesel on 4-5 l verd. Vereloovutusel võetakse 450 ml verd - see on olenevalt kehakaalust ainult 7-13% kogu vere kogusest. Plasma kogus taastub keskmiselt 24 tunni, vererakkude arv keskmiselt 3 nädala jooksul. Vereandmine ei kahjusta doonori tervist, vaid aktiviseerib vereloome protsessi. Vererakkude arv ei lange vereloovutuse tõttu alla lubatud normi piiri.

Kui palju võtab vereandmise protseduur aega?
Tulles verd loovutama, võiksid arvestada umbes 45 minutiga. See aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning puhkamisele pärast vereloovutamist. Vereloovutamine iseenesest võtab aega ainult 5-10 minutit.
Tulles esimest korda verd loovutama, peaksid varuma natuke rohkem aega, sest Sulle vormistatakse doonorikaart ning meditsiinilises läbivaatuses selgitatakse doonoriks olemise tingimusi. Korduvatel doonoritel kulub selle võrra vähem aega.

Kuidas valitakse doonoreid?
Kõik doonorid läbivad enne igat vereloovutust meditsiinilise läbivaatuse. Selle käigus toimub põhjalik vestlus verekeskuse meditsiinilise töötajaga, kes vaatab üle doonori poolt täidetud küsimustiku ning otsustab inimese tervisliku seisundi põhjal tema sobivuse üle doonoriks. Seega on äärmiselt oluline, et doonor, kes täidab küsimustikku, süveneks igasse küsimusse ning oleks aus oma vastustes. Kogu info doonori kohta on konfidentsiaalne.

Kas ma võin vereloovutuse käigus nakatuda viirushaigusesse?
Vereloovutuse protseduuri käigus ei ole doonoril võimalik nakatuda viirushaigustesse, sest tema veri ei puutu kokku ühegi teise doonori verega ja vereteenistuses kasutatakse AINULT ühekordseid steriilseid nõelu ja verekotte. Kõik doonoriga läbiviidavad protseduurid toimuvad EL–s kehtestatud ohutusnõudeid järgides.

Miks peab pärast vereloovutust puhkama?
Iga doonor peab pärast vereloovutust vähemalt 10 minutit puhkama. Isegi kui Sinu enesetunne on hea, peaksid pärast vere andmist jooma mahla või kohvi. See aitab taastada vedelikukaotust organismis. Juhul, kui tunned nõrkust, saab verekeskuse kompetentne personal Sulle kiiresti abi anda.

Mitu korda aastas võib verd anda?
Mehed võivad verd anda 4-5 korda aastas vähemalt 2 kuulise intervalliga.
Naised võivad verd anda 3-4 korda aastas ning vähemalt 3 kuulise intervalliga.

Kas doonoril on õigus saada vaba aega vere loovutamise ajaks?
1.juulist 2009 reguleerib doonori õigust saada tööandjalt vaba aega vere loovutamiseks Vereseaduse paragrahv 7 lõike 3 punkt 5.
Link vereseadusele.
 
Ma ei mäleta, millal käisin viimati verd andmas. Kuidas ma selle teada saan?
Korduvdoonoril on olemas doonorikaart, millel on kirjas viimase vereloovutuse kuupäev ja järgmine soovitav vereloovutuse aeg. Juhul, kui kaarti ei ole käepärast, saab vastavat infot küsida verekeskuse registratuurist (Ädala 2) telefonil 617 3001 (vastame doonorite küsimustele E, R kell 8.00 - 16.00 ja T-N kell 11.00 - 19.00) või DoonoriFoorumist (Narva mnt 5, Foorumi keskuse 4. korrusel) telefonil 664 0470 (E-N kell 11.00-19.00 ning R kell 9.00-14.00).

Lisaks, nüüdsest saab infot oma vereloovutuste kohta ka verekeskuse uudsest elektroonilisest andmebaasist e-Doonor.

Mis on e-Doonor?
e-Doonor on keskkond doonoritele, mis võimaldab neil pärast kolmandat vereloovutust vaadata verekeskuse kodulehelt andmeid oma vereloovutuste ja analüüside tulemuste kohta ning korrigeerida kontaktandmeid. Lisatud on ka soovitused tervise ja toitumise osas, kui doonori hemoglobiini tase on olnud väljaspool normväärtust.

Veelgi enam, enne Ädala tänavale või DoonoriFoorumisse vereloovutusele tulekut saab e-Doonoris täita aja kokkuhoiuks küsimustiku elektrooniliselt oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta. See lahendus lühendab kohapeal vereloovutusele minevat aega ja lisab privaatsust. Doonor saab talle sobivas kohas täita küsimustiku elektrooniliselt ning tulla verd annetama 7 (afereesi protseduuril 5) kalendripäeva jooksul – see on küsimustiku andmete kehtivuse aeg. Peale seda andmed tühistatakse ja küsimustik tuleb uuesti täita.

NB!
Elektrooniliselt täidetud küsimustik kehtib nii Ädala tänava ja DoonoriFoorumi vereloovutuskohtades kui väljasõitudel Eestimaa eri paigus. Küsimustik tuleb e-Doonoris täita hiljemalt väljasõidule eelneval päeval.

e-Doonori kasutamiseks on vajalik ID-kaardi, selle lugeja ja vastava tarkvara olemasolu arvutis ning teada tuleb oma doonori koodi.
e-Doonorisse sisenemiseks vajalik bänner on siinsamas verekeskuse kodulehel.

Mida minult saadud verega tehakse?
Iga doonori verd analüüsitakse põhjalikult. Esmalt määratakse veregrupp AB0-süsteemis ning Rh(D) kuuluvus. See on vajalik, et patsient saaks ülekandeks talle sobiva vere. Seejärel teostatakse viirusuuringud (HI-viirus, hepatiit B, hepatiit C ja süüfilis), et tagada patsiendile ohutu vereülekanne.
Doonorilt saadud täisverd ülekandeks ei kasutata. Iga veredoos jagatakse erütrotsüütideks (punalibledeks), plasmaks ja trombotsüütideks (vereliistakuteks) ning patsiendile kantakse üle vaid neid verekomponente, mida ta vajab. Seega on oluline teada, et ühe doonori vereloovutus võib päästa mitme inimese elu.
Komponendid pakendatakse ja säilitatakse neile sobivates tingimustes – plasma sügavate miinuskraadide juures (-30C), erütrotsüüdid tavalisel külmkapi temperatuuril ja trombotsüüdid soojas ning pidevas loksumises. Komponendid väljastatakse ainult haiglate tellimuse alusel.

Kas verd saab asendada?
Veri on orgaaniline materjal, mida ei saa tööstuslikult toota. Vere ainsaks allikaks on teine inimene.

Mis on aferees?
Afereesi meetodi nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast Aphairesis ning tähendab spetsiaalse seadme abil teatud vererakkude või plasma eraldamist täisverest. Näiteks vajab haige verejooksu peatamiseks sellist hulka vereliistakuid, mis sisalduvad neljas täisvere doosis. Afereesi abil on võimalik saada need korraga ühelt doonorilt. Vt lisainfot alajaotusest Aferees.

Mida ma saan vereloovutuse eest?
Doonor saab eelkõige hea enesetunde, et on aidanud teisi inimesi. Lisaks sellele on püsidoonoril alati hea ülevaade oma tervislikust seisundist. Veredoonorluse eest raha ei maksta, kuna Eestis on vabatahtlik ja tasustamata doonorlus. Verekeskus saab omalt poolt pakkuda väikeseid doonorile mõeldud kingitusi.

Miks on verekriisid?
Õnnetusi ei ole võimalik ette prognoosida. Seepärast on verekeskus sunnitud kriitilises olukorras kutsuma doonoreid verd loovutama. Eestis on vähem doonoreid, kui oleks tarvis, et katta haiglate verevajadus igas olukorras. 
Vere erinevad komponendid säilivad vähest aega: erütrotsüütide ehk punaliblede suspensioon kuni 35 päeva, trombotsüüdid ehk vereliistakud 5-7 päeva ja värskelt külmutatud plasma säilib kuni 3 aastat. Seetõttu ei ole võimalik verd suurel hulgal ja pikaajaliselt ette varuda.

Millise veregrupi verd on kõige rohkem tarvis?
Kuna Eesti elanikkonnas on kõige rohkem A ja 0 reesuspositiivse veregrupiga inimesi, võib sellele küsimusele vastata, et kõige rohkem vajatakse just nende veregruppide doonoriverd. Samas on selge, et vaja on kõikide gruppide verd, sest nii doonorite kui vereülekannet vajavate inimeste hulgas on veregruppide jaotumine ühesugune ning oma kindel hulk on vajalik nii haruldase kui sageli esineva veregrupiga inimeste vajaduste katmiseks. AB reesusnegatiivse, kui meil kõige harvem esineva veregrupiga inimene ei tohiks karta, et tema verd pole vaja – haiglasse satub kogu aeg ka tema veregrupiga patsiente.


   
    Verekeskused Eestis